» » » Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas


...




Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kusimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.

















Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 paeval nadalas;
Vahese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vahemalt kord 6 kuu jooksul kui vahem kui kord nadalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% korgharidusega, 67% juhid, spetsialistid voi iseendale tooandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta ule 2000 krooni. Joonisel on margitud sihtruhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtruhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vahem, punasega. Sihtruhmade puhul, kus antud sihtruhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba varvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti vaikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lahtudes vastustest kusimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt paevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg


Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspaeval kokku ule kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni paevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nadala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine paeval arvutit kasutav inimene tootab, kirjutab, mangib voi teeb midagi muud arvutis 177 minutit paeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel paeval ule 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.


2.1.4. Arvuti kasutuskoht


Koigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
54% kasutanud arvutit oma tookohal,
24% koolis,
20% kodus,
22% soprade ja tuttavate kodus,
6% teiste pereliikmete too juures,
12% soprade, tuttavate too juures,
1% mujal.
71% arvuti kasutajatest on ainult uks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm voi enam.
Viimase nadala jooksul on kasutanud tookoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, soprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Koigist, kes viimase nadala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ules kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
Koigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tookoht (45%), millele jargnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks soprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta oelda ning ulejaanutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma tookohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Tookoht on peamine arvuti kasutuskoht koigile, kes tootavad (va reatootajad), 30-39aastastele, korgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt oppurid ning keskmisest enam vaiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kullaltki tahtsal positsioonil vaesematest peredest parit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.




2.1.5. Arvuti mittekasutajad


Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on kullaltki tahtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jargmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes voib-olla hakkavad kasutama. Ule kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele voib lisanduda jargmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jargmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.










2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus


2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet


Kusides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile vois oigustatult tekkida kusimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna koik arvutit iseloomustavad sonad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli voimalikult minimiseeritud kusitleja roll (haaldamine jne.). Koigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% uhtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. Ulejaanute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti votta reservatsiooniga.
Koigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Ule veerandi vastajate arvutid on lokaalvorgus (30%) voi uhendatud Internetti (27%).





Koigist inimestest, kes kasutavad oma tookohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal tapselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli voib oma tookohal arvuti juurde paasemine paljudel tootavatel inimestel jaada selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.


2.2.2. Arvuti kodus


7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise voi keegi pereliige kasutada tookoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on voimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti uks korgemaid naitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti voi isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Ule kumnendiku kodus olevatest arvutitest on uhendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analuusimisel, sest ule poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit uldse.
Jargmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise voi plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti voi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni voi vahem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis ule 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jargneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.


2.3. Arvuti kasutamispohjused


2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel


69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitootlusprogramme, 64% on manginud arvutimange, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on tootanud raamatupidamisprogrammidega voi lugenud Internetis kodulehekulgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud voi saanud e-maili.
Viimase 7 paeva jooksul on tekstitootlusprogramme kasutanud 41%, arvutimange manginud 31%. Interneti kodulehekulgi on viimase nadala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitootlust, 39% arvutimangude mangimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on uheks peamiseks tegevuseks internetis kodulehekulgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest tahtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tahtsamaks programmeerimine ja too raamatupidamisprogrammidega.




2.3.2. Interneti kasutamine


69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% koigist 15-74aastastest Eesti elanikest. Vorrelduna 1996. aasta sugisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vordluseks voib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lopuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli voimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli martsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% voimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nadala jooksul.
Interneti nadalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% koigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekulgi viimase nadala jooksul. Markimist vaarib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti uhendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo loikes palju uhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pohjal selleks protsendiks 90%. Vorrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lahtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad monevorra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub valja kaks suurt gruppi: uhed, kes on juba ule 1,5 aasta kodulehekulgi lugenud (25%) ja teised, kes on toelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest markis, et nad vaatasid internetis kodulehekulgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.





Kui interneti viimane kasutuspaev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis voib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel paeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pohjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku markis huvi mingi teema vastu. Ule poolte puhul oli pohjusteks ka too jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tahtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud kusitluse pohjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli pohjus seotud haridusega. Vordluseks voib tuua Jaapani interneti kasutajate pohjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tooga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei kusinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest naitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas vaike, siis piirdusime hetkel ainult mone uldkusimusega. Samas on vaga tahtis antud uuringuprojekti jatkamisel ka interneti kasutajate tapsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vahemalt 200-300 vastajat.


2.3.3. E-maili kasutamine


E-maile on saanud voi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% koigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemisel vaga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
Koigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kusiti nende e-maili aadressi tuubi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma uldist e-maili, 8% kasutab mone teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi oelda.


2.4. Marksonade teadmine


Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid marksonu arvuti- ja "uue meedia"-alase info edastamiseks. Paris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sonad, mille puhul paluti inimesel oelda, milliseid nendest sonadest oli ta kuulnud enne tanast intervjuud. Neli sona, mille tundmist me antud aruandes analuusime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihupe".
Sona "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) koigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ule poole (55%). Sona teavad paremini nooremad ja korgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sona ainult 27%.
Teised sonad on veidi raskemad. Sona "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihuppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sona "World Wide Web" ainult 12%. Sonu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad ruhmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihuppe" projekt on kullaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuseruhmad teavad "Tiigrihupet" kullaltki sarnaselt. Korgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihuppe" projektist teadjaid 56%.

Vordluseks on voimalik tuua oktoobris 1996 labiviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sona "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud sonast "Internet".


2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel


Vaatlemaks voimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning moistmaks hirme, mis voivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat vaidet, mis kasitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu voi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle vaitega taiesti nous, uldiselt nous, uldiselt ei ole nous voi ei ole uldse nous. Alljargnevalt vaatleme vaidetele antud vastuseid lahemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, uksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Moistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud kusimuses, kasutasime kahte vaidet, millest esimene oli sonastatud: "Arvutite kasutuselevott on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
Teiste uhiskonnaliimete voimaliku hirmuga arvutite ees noustus 28% koigist vastanuist, sellega ei olnud nous 54% koigist vastanuist. Teistest enam noustusid selle vaitega arvuti heavy userid (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lahema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist noustus vaitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on markida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha jargmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nous vaitega). 






Vaadeldes nende vaidete omavahelisi koosmojusid, siis koige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei uhe ega teise variandi puhul oma hoiakut valjendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime moota kahe vastandliku vaitega, millest esimene kolas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mojub soodsalt meie kultuurile".
Koigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vaitega nous. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nous 15% vastanuist.
oigist vastanuist 38% ei olnud nous sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nous, et internet on soodsa mojuga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes noustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust moju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei uhe ega teise vaite puhul seisukohta votta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mootsime kahe vaite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tood puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga uhendatud arvutid, mida oleks voimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma too kohta info avaldama ka interneti kaudu noustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Koigist vastajatest 51% oli nous molema vaitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite too avalikustamise kohta interneti kaudu.
Moistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kattesaadavusega, kasutasime samuti kahte vaidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti jaab tanu oma hinnale ainult rikkamate inimeste parusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nous, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis ule kolmandiku (35%) ei noustunud sellega. Moni vaide hiljem noustus 73% inimestest, et arvuti jaab rikkamate inimeste parusmaaks. Sellele vaitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetottu pole ka ullatus, et 37% inimestest toetab molemat vastandlikku vaidet. Moistmaks selle vastuolu tahendust, tuleb jargmises uuringutsuklis lisada antud teema juurde selgitavaid kusimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetottu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Moistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vaidet "Arvutid ja internet voimaldavad monel inimgrupil haarata kontrolli maailma ule" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine voimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nous esimese vaitega ning 29% on selle vastu, mis naitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel taiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy useritest on nous selle vaitega 34%, medium useritest 44% ja light useritest 51%. Ule poolte (53%) noustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium userite hulgas - 71%.
Ule veerandi vastajaist (26%) noustub kahe nii teineteist valistava kuid samas ka taiendava vaitega. 18% leiab, et voimu haaramine ei ole voimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Monevorra korgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei uhe ega teise vaite suhtes seisukohta votta.
Moistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti valjendada oma suhtumist vaitesse, et "Minu arvates on voimalik internetiga samavaarset infot katte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vaitega nous ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivoimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nous.
62% vastajaist noustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tooasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei noustunud nendega. Arvuti heavy userite hulgas oli 46% neid, kes sellega noustus ja 54%, kes sellega mitte nous ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vahem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tooasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha noustub vaitega 67% ja selle vastu on 20%.


скачать dle 11.0фильмы бесплатно
загрузка...

Внимание! Уважаемый посетитель, Вы зашли на сайт как незарегистрированный пользователь.
Мы рекомендуем Вам зарегистрироваться либо войти на сайт под своим именем.